Setomaal on külad küll pooltüjaks jäänud, aga setod on siiski olemas ja oskavad oma esivanemate pärandust hinnata ja alal hoida. Seda tunnistavad kasvõi üle paarikümne aasta peetud värska leelopäevad. Igati ilus pidu, aga toimub üle kolme aasta. Oli vaja leida midagi, mis setosid kokku tooks, samal ajal leelopäevast erineks. Sobivat ei leitu tükil ajal.
Paul Hagul oli võimalus 1991.a.suvel käia koos Hellero poistega Norras ja näha midagi sellist, mis setodelegi paistis sobivat.
Norra ja Rootsi Kuningriigis elavad metssoomlaste järglased, kelle vana-vana-vanemad asusid sinna elama oma kolmsada aastat tagasi. Kuigi tänaseks keelt vahetanud ja norralasteks saanud, ei ole nad oma juuri unustanud. Igal aastal, teisel nädalavahetusel kuulutavad nad Norra Kuningriigis kolmeks päevaks välja oma Metsasoome Vabariigi ja ei allu sel ajal Norra kuningale. Neil on oma Metsasoome Vabariigi valitsus, oma president, oma lipp ja piirgi, millest üle pääsemiseks peavad võõrad viisa lunastama.
Mõte küpses - selline riik kõlbaks setoodelegi.
Obinitsa rahvas Aare Hõrnaga eesotsas võttis asja tõsiselt ette ja 1. Seto Kuningriik kuulutatigi välja 20.augustil 1994.aastal Obinitsas.
Kuningriik vajas aga ka kuningat. Ent kuninga verd ei teatud üheski suguvõsas olevat. Pealegi ei saa kuningatega mängida, arvab Paul Hagu, sest ajaloost on teada, et harilikult võtakse vanal kuningal enne pea maha, kui uut valima hakatakse. Kuninga asemikku võib aga rahvas valida nii tihti, kui talle meeldib. Ja nii sündiski mõte valida kuninga - Peko - asemik -rahva poolt valitud Setomaa ülemsootska.
Peko nõudmine oli, et Kuningriik ei oleks vaid ühe "nulga" või valla asi, vaid puudutaks kõiki setosid. Sestap muutub Seto Kuningriigi pealinna koht.
Подписаться на:
Комментарии к сообщению (Atom)
Комментариев нет:
Отправить комментарий